Tehnosotsiaalne sahkerdamine
Infosüsteemide turvamisel rakendatakse erinevaid meetmeid, mis takistavad soovimatutel osapooltel konfidentsiaalsele teabele ligipääsu. Paraku jäetakse masinate kaitsmise käigus inimfaktor sageli hooletusse ning tehnosotsiaalne sahkerdamine põhjustab üha rohkem kriitilisi andmelekkeid. Nimelt on pahaaimamatut kasutajat petta tavaliselt lihtsam kui läbi tungida korporatsioonide arvutivõrkusid ümbritsevatest kaitsekihtidest.
Kasutajat saab manipuleerida mitmeti. Levinud on näiteks e-kirjad konto kustutamisest, ebaõnnestunud maksest või uskumatust sooduspakkumisest. Tähelepanu köitvale tekstile on lisatud pahavara sisaldav dokument või viide kuritahtlikule veebilehele, mis püüab ühel või teisel moel väärtuslikule infole ligipääsu saada. Näiteks saabus hiljaaegu ASA Quality Services e-postkasti kiri appie.com domeenilt, mis meelitab Apple ID infot uuendama.
Kasutajat saab manipuleerida mitmeti. Levinud on näiteks e-kirjad konto kustutamisest, ebaõnnestunud maksest või uskumatust sooduspakkumisest. Tähelepanu köitvale tekstile on lisatud pahavara sisaldav dokument või viide kuritahtlikule veebilehele, mis püüab ühel või teisel moel väärtuslikule infole ligipääsu saada. Näiteks saabus hiljaaegu ASA Quality Services e-postkasti kiri appie.com domeenilt, mis meelitab Apple ID infot uuendama.
Õnneks püüavad mitmed organisatsioonid (sealhulgas ka linkide lühendamise teenuse pakkujad) pettusi ja pahavara levikut tõkestada ning hoiatavad kasutajaid potentsiaalsete ohtude eest. Targem on muidugi mitte kahtlastele linkidele klikkida või siis vähemalt natukenegi eelnevalt otsimootorite abil uurida, kas keegi veel on sarnaseid e-kirju saanud.
Piraatlus kui atraktiivne ründevektor
Päris lihtlabase petukirja õnge enam paljud tavakasutajad ei lähe ning spämm suunatakse üpris kiiresti prügikasti. Teistmoodi on aga lugu ebaseaduslikult levitatava tarkvaraga. Nimelt muugitakse enamik hirmkalleid tarkvarapakette kopeerimise eest kaitsvad mehhanismid suhteliselt kiiresti lahti ning seejärel jagatakse pildi- ja videotöötlusprogrammid, arvutimängud ja muu kommertstarkvara erinevate failivahetussüsteemide kaudu kõigile kasutamiseks.Piraatlusest huvitatud arvutikasutaja on tavaliselt piraattarkvara ebaseaduslikkusest teadlik ning järgib teadlikult tundmatute häkkerite installimisjuhendeid. Üldjuhul on piraattarkvara paigaldamiseks tarvis käivitada privilegeeritud kasutaja õigustes kahjurvara, mis suudaks erinevatest tarkvara kasutamist piiravatest turvamehhanismidest läbi murda.
Juhul kui kahjurprogramm suudab piraattarkvara edukalt aidata, siis teeb tavakasutaja kõik endast oleneva, et see tema arvutis rahulikult edasi toimetada saaks. Suure tõenäosusega tegeleb aga kahjurvara lisaks piraattarkvara abistamisele veel mitmete kõrvaltegevustega - näiteks salvestab klahvivajutusi, saadab isiklikke faile kolmandatele osapooltele, kaevandab bitimünte.
Eriti võimekad on illegaalselt jagatavate operatsioonisüsteemidega kaasas olevad pahavarad, mis pääsevad nii sügavale süsteemi sisse, et viirusetõrjeprogrammidel on nende tegevust väga keeruline tuvastada, rääkimata eemaldamisest.
Mida teha
Ei ole vast kellelegi uudiseks, et soovitatav oleks paigaldada (usaldusväärsest allikast) oma arvutisse viirusekaitse programm. Kummalisel kombel leidub veel üllatavalt palju inimesi, kes pole aru saanud, et kaitset vajavad mitte ainult laua- ja sülearvutid, vaid ka nutitelefonid ja muud taibukad seadmed (nt telerid ja külmikud).Viirusekaitse programmid ei ole küll imerohi, mis iga pahavara vastu aitaks, kuid sellegipoolest aitavad need tunduvalt vähendada arvuti või mõne muu nutiseadme nakatumise riski.Lisaks viirusetõrjeprogrammi kasutamisele tasuks hoiduda tarkvarapiraatluse ahvatlustest või vähemalt arvestada sellega, et täienduseks juriidilistele probleemidele (nt rahatrahv, mainekaotus, tegutsemiskeeld jne) võib illegaalse tarkvara kasutamine endaga kaasa tuua ka hulgaliselt pahavara.
Õnneks aitab (lisaks erinevatele tõrjeprogrammidele) ahvatlevate tehnosotsiaalsete sahkerdajate pakkumistele vastu seista hoogne vaba tarkvara levik. Kuigi isegi tasuta jagatavat avatud lähtekoodiga tarkvara ei saa nimetada 100% turvaliseks (mitte ükski tarkvara pole 100% turvaline), eemaldab see vajaduse piraatluse järele. Praeguseks on suurt populaarsust kogunud vabavaralised veebilehtede sisuhaldussüsteemid (WordPress, Joomla, Drupal, MODx, Magento) ning tasuta alternatiive on võimalik leida praktiliselt kõigile kommertstarkvaradele. Ka erinevad Linux operatsioonisüsteemid muutuvad aina kasutajasõbralikumaks. Vaieldamatult on mitmes valdkonnas tasulised suletud lähtekoodiga programmid efektiivsemad, kuid üha rohkem suudavad vabavaralised lahendused kommertstarkvaraga edukalt võistelda.
Aina enam on ka suurkorporatsioonid hakanud kasutama ja toetama avatud lähtekoodiga lahendusi. Oma panuse piraatluse ja pahavara leviku tõkestamiseks saab anda aga igaüks, kes kasutab ainult legaalset tarkvara ja/või annetab oma raha või aega avatud lähtekoodiga projektidele (nt Vikipeedia artiklite täiustamine ei nõua üldjuhul erilist tehnilist ekspertiisi).
Sten Mäses
ASA Quality Services
